13 detsember 2016

"Härra Klaasi pöörane muuseum" Kairi Look




Mulle satub nii harva lasteraamatuid näppu, sest ma noh... kardan neid, kui päris lõpuni aus olla. Ilmselt meenuvad mulle mingid enda varajase lapsepõlve venivad ja moraliseerivad raamatud, kus midagi põrutavat ei juhtunud ja mida käes hoides tukk peale tuli :)) Mingil hetkel kalduti aga sootuks teise äärmusse - läks liiga teise galaktikasse ja futuks kätte. Mina tahaks tavalisi inimesi ja tavalisi kohti, mis siis vastavalt vajadusele järsku kreisiks kätte kisuvad.

Ja siis ma vaimustungi, kui keegi mulle midagi sellist ette söödab. Kairi-preili  on muidugi veel selles osas tubli, et ta ei lase oma lugejatel liiga pikalt kuivada ja lakke vahtida, vaid kütab ühtlase tempoga. Siinses raamatus ei ole peategelasteks loomad, no inimesed nagu natuke juba on, aga ennekõike on staariks ikka MUUSEUM! Kogunisti kunstimuuseum, sest kui sellise näoga kirjaneitsi, nagu siin

 juba muuseumist kirjutama hakkab, siis püüab ta loomulikult valida selle kõige igavama neist (mina lapsena küll mõtlesin nii - kõik need vana aja asjadega ja loomatopistega ja muistsete aaretega muuseumid olid märksa vahvamad kui kunsti täis tuubitud saalid).

Härra Klaasi muuseumis muidugi ei saa igav olla - sest "Kunst on nagu sild kahe kalda vahel: ühel pool fantaasia ja teisel päris maailm. Ja palun väga – minu muuseumis käige mõlemal pool nii palju, kui tahate." Ekstsentriline direktorihärra on tore, aga eriti toredad on mu meelest need vallatud inglid, kes laelühtri ümber tiirutavad ja teiselt maalilt õunu näppavad ja nendega uskmatuid lapsi loobivad :) Lisaks annavad nad järele kiusatusele õunast ka ampsata, sest noh... neil tulevad ju hambad ja teadupärast on kihelevate igemete puhul õuna söömine mõnusalt abiks.

Minu lemmikuks oli kahtlemata Rene vanaema, kelle kangelaseks oli näituseks Elvis ja kes panni pestes kelmikalt taguotsa nõksutas. Täitsa kahju kohe, et ta raamatus vähe sõna sai :) Ja kui teil võis nüüd praeguseks tekkida mulje, et see raamat üks lõputu lust ja lillepidu on, siis tõmban teie tuure kohe maha, sest tegelikult oli see natuke kurb ka. Eriti minu jaoks. Aga ma püüan sellest vapralt üle olla :)

Raamatu "Härra Klaasi pöörase muuseum" näol on tegemist Tallinna Keskraamatukogu poolt välja antava nn kinkeraamatuga, mille said kõigi Tallinna koolide 1. klassi õpilased. Igavesti lahe traditsioon ja nagu ma juba ka kuulnud korduvalt olen, siis kahju, et üle Eesti nii ei tehta.

P.S. Kairi, kui sa samas vaimus jätkad, siis tekitad sa varsti metsiku viineriisu ka neis, kes neid muidu eriti manusta :))))



2 kommentaari:

  1. No näed sa siis, ja mina hakkasin eile Ville, leemurposi seiklusi lugema. On meil mingi nähtamatu suhtluskanal????? Sattusin oma lugemisest ka tohutusse vaimustusse. Kohe nii, et nyyd pean preili Kairi muud raamatud ka soetama :-)

    VastaKustuta
  2. :) Ma tegelikult kibelesin juba mitu päeva lugema, aga mul on see komme, et kõikse paremad palad tahan ikka ja alati Hiiumaal lugemiseks hoida :)
    Loe Piia Präänikut siis ka, see oli ka hirmus vahva!

    VastaKustuta