30 detsember 2017

"Serafima ja Bogdan" Vahur Afanasjev


Milline rõõm lõpuks ometi ühest mahukast, põhjalikust, mitmeplaanilisest ja samas ka põnevast kodumaisest romaanist.

Peipsiveere ja vanausulistega ei seo mind miski, seega subjektiivset tõuget lugemiseks ei olnud. Siin ja seal teiste lugemishuviliste kurdetud mure, et olles lugenud "Minu Brüsselit", siis nagu ei tihata kõnealust raamatut kätte võtta, ei puudutanud mind samuti. Brüsselit lugesin küll kunagi, ent ausalt öeldes ei mäleta sellest midagi eriliselt halba. Nojah, ma ei mäleta tegelikult sellest üldse eriti midagi, aga olgem ausad, see ilmus õige ammu ju ka. Lihtsalt, Brüssel ise ei ole pälvinud minu poolehoidu ja sellest ka mu tuim suhtumine. 
Muud ma Afanasjevilt lugenud ei ole ja nii võisin puhta lehena koguka raamatu manu tormata.

Iga loetud leheküljega vasardas mul aina enam peas, et viimaks on "Tõele ja õigusele" väärikas kaaslane tekkinud. Võib-olla ehk veidi tempokam ja seebikalikum, ent sarnasus on siiski ilmne. Ja tegelikult ongi väikeste suletud kogukondade elu nagu Mehhiko seep, kuigi me mingis enesepetmise hoos vangutame võltsvagalt pead ja kinnitame, et midagi sellist ei saa küll võimalik olla ja juhtuda.

Üldse oli kogu see vanausuliste teema väga huvitav ja hariv. Põnev kombestik ja seosed usuga nauditavalt välja toodud. Minu jaoks uus ja üllatusega avastatud maailm.
Ja loomulikult jääb vaevama, millised lood ja mil määral on elust enesest maha viksitud ja kui palju autori lennuka fantaasia vili...? Igatahes on viis aastat tööd kena ja korraliku punkti saanud (sest ega järge ju vist siit välja pigista?). Ja ühtlasi on mul rõõm, et romaanivõistlus just sellise võidutöö sai. 

Te saite ju aru nüüd, kui väga ma soovitan seda lugeda :)  

P.S. Korrektuuri lugemisele oleks võinud veidi enam panustada ;)

3 kommentaari:

  1. Aitäh, just mõtlesin, kas tasub lugeda:)

    VastaKustuta
  2. Peaks ka ette võtma. Muidu neid mahukaid ja mitmeplaanilisi kodumaiseid on lähiaastatel teisigi olnud. "Ma olen elus", "Lahustumine" ja midagi veel.

    VastaKustuta
  3. Imelik, et need on minust mööda läinud... Kui ma nüüd midagi segamini ei aja. Aga tänu mainimast, see viga saab parandatud.

    VastaKustuta