31 detsember 2017

Viimane otsake

Mulle meeldivad need aasta viimased tunnid, võtta aeg maha, istuda ja vaadata. Vaadata korraks tagasi. Liiga tihti ei peaks seda tegema, ent sel hetkel, kui lahkuvast aastast vaid sabajupp ukse vahelt paistmas, võib seda ometigi teha. Lausa peab. Ennekõike meeldib mul oma peas aasta läbi võtta, kuid kui kõrval on olulised kaasteelised, siis on seda tore ka üheskoos teha. 

Kell on veel poisike ja põhjalikumad kokkuvõtted alles ees, ent pooltunnike virtuaalseks tagasivaateks sai juba tehtud.
Mul jääb vaid nentida, et oli see vast aasta, rohkem kui hea. Aga mida muud ühelt korralikult kukeaastalt ikka oodata. Olgem siis tänulikud...

Nagu pisike kollaaž näitab, siis mere ja vee vastu ei saa. /räägib inimene, kes ei oska ujuda.../ Kõige ilusama kohana sai pildi keskele troonima hoopiski Öakse laiuke, mis kohe Soonlepa nurga taga peidus. Meresid sai pildile teisigi, kaugemal ja lähemal. Üllatusega märkan, et Bali ei mahtunudki kollaažile, küll aga on jõudnud siia nii Gili Trawangan kui ka Gili Meno. Tjah, vaatan nüüd seda pilti ja mõtlen, et häid inimesi ja kauneid kohti, vahvaid ettevõtmisi ja muidu tegemisi oli tegelikult ikka palju-palju rohkem, ei anna kõike kokku köita :)



Teile, mu head ja armsad, soovin meeleolukaid aasta viimaseid tunde, aga kõige enam ikka rõõmu, õnnestumisi ja häid teekaaslaseid uueks aastaks!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar